Riik raiskab maksumaksja raha tasulisele tarkvarale, seda eriti nüüd MASU tingimustes!

Tõlkida ära kaks filmi: The Code (2001) http://www.code.linux.fi/ http://us.imdb.com/Title?0315417 Revolution OS (2001) http://www.revolution-os.com/ http://us.imdb.com/Title?0308808 ... ja levitada neid koolides, televisioonis jne. Olen kirjutanud Tiigrihüppele projekti, rääkinud telekanalitega - ei võetud vedu :( Ei jaksa enam pikemalt kirjutada kuna sessioon aegus eelmine kord kui seda ideed väga põhjalikult (mitme tunni vältel) lahti seletasin ja argumenteerisin. Kui kellelgi on huvi siis võtku minuga täpsemalt ühendust. Võimalik, et sellel teemal ilmub "Arvutimaailmas" ka artikkel - eks aeg näitab.

IBM läheb firmasiseselt üle OpenOffice kontoritarkvarale. Kui OpenOffice kõlbab suurkorporatsiooni jaoks, siis miks ei sobi ta ametnikele? Riigi jaoks kehtivad minuteada allahindlused tarkvaralt, aga allahindlus tähendab seda, et raha makstakse selle eest ikkagi. Eestis peaks olema PÄDEV IT-minister, kes selliste asjadega tegeleks või spetsialistidest koosnev IT-ümarlaud, kes selliseid küsimusi otsustaks. Eestit propageeritakse pidevalt E-riigina rahvusvahelises meedias, aga vähe tegusid ning samme peale tiigrihüppe lõppemist selles suunas. KKK (Küberkaitse keskus), IT-Akadeemia ja uus võrguprojekt välja arvatud. Kas ehk on probleem selles, et kedagi ei huvita lahendused, kuskohast endale mõni kroon vahelt ei kuku?

Olen olnud tõsise probleemi ees, kui mobiiltelefon on tühjaks saanud, akulaadija on koju või tööle jäänud, ise olen kas koolitusel või kaubanduskeskuses (seal see mõte tuligi) ja on vaja kiiresti helistada. Teadagi on ju kõik telefoninumbrid telefonis. Seega helistamine kellegi teise telefonist ka pea võimatu - ei tea ju peast numbrit.

Oleks hea kui avalikes kohtades oleksid, näiteks kaubanduskeskuse kohvikutes/söögikohtades või raamatupoodides mobiiltelefonide/pihuarvutite laadimisautomaat. Hea koht oleks ka telefonipood.

minu teada on peale selliste nö. automaatide olemas ka juba kaasaskantav telefonilaadija, mis saab toidet patareidest ja on selline väikene karbike.

Oleks tore kui kõigi meie kodudes oleks eesti keelne, eesti meelne, turvaline, ilus ja andekas. Windows võib olle vahel aeglane, ebaturvaline, arvutit koormav jne. Linux on pigem niši toode ja mac on nii kallis, et seaduslikul teel seda inimesed ei suuda hankida.

Oleks tore kui eesti IT tarkurid suudaks leiutada op. süsteemi mis oleks turvaline, eesti keelne, kiire, ilus ja elegantne. Kui eesti IT mehed saaks sellega hakkama oleks nii meie nokia probleem kui ka arvutite keele puuduste probleem lahendatud. Parim valik eesti nokiaks.

Täiesti teostatav ja juba tehtud! Nagu eelkõneleja ka ütles - Estobuntu (mitte Estobunto!) on täiesti olemas - http://estobuntu.org/ Selle arendust tuleks nüüd riiklikult toetada ja tagada selle kaasaegsus ja tõlke kvaliteet. Tegemist ei ole küll nullist kirjutatud uue operatsioonisüsteemiga ent nullist oma OS-i luua on ka suhteliselt mõttetu kui seda nüüd ratsionaalselt kaaluda. Pigem võtta mõni vabatarkvaraline OS ja see eestindada, mida ka Estobuntu puhul tehtud on. Siin tuleks riikliku toe lisandumisel teha ka kergekaalulisemate töölauakeskkondade versioonid. Praegune on KDE baasil, mis mitte igale arvutile ei pruugi sobida. Võiks olla ka Gnome, XFCE, LXDE baasil töötavad versioonid. Need on peamised töölauakeskkonad, mida ka Ubuntu ja selle derivaadid ise kasutavad. Võtkem eeskuju hiinlastest (http://en.wikipedia.org/wiki/Red_Flag_Linux) ja venelastest (http://thefutureofthings.com/news/6344/russia-to-develop-a-national-os.html)!

Tänapäeval on arvuti vajalik osa meie ühiskonnas ja nende olemasolu on kriitiline. Koolid ja ülikoolid on osaliselt samuti üle läinud arvutipõhistele materjalidele. Laptopid või siis sülearvutid on olemas paljudel õpilastel ja üliõpilastel, kuid laptopiga hiirt kaasas alati pole. Nii siis pakungi välja varjandi, et mobiili võiks kasutada kui hiirena, kuna see on ju kõikidel taskus alati olemas. Minu idee oleks mobiili kui hiire ja arvutivaheline bluetoothi ühendus. Mobiili pole tänapäeval suurfirmadel raske sisse ehitada laser või optilist silma. Uusima tehnoloogia integreerimisel mobiili võib samuti mõelda natuke tulevikku, et mitte kasutada laser silma vaid laptopi poolt ära tundavat mobiili liigutust.

päris mitmed teemad korduvad juba... http://in.ee/idee_item.php?pid=42

Võiks olla tugevdatud arvutiabi netis. Seda on paljudel inimestel vaja ja see oleks eestikeelne ja tasuta.

Saab kiiremini arvutit korda teha jms.

Kübersõdade, häkkimiste, turvalisuse osas on mul olemas 2 valmis kirjatükki. Kellel huvi kirjutage argovilberg@gmail.com Keda huvitavad süvateemad, see tsekaku www.softpro.ee

Tekkis idee leiutada selline kaamera, mis jälgib arvuti taga oleva inimese silma liikumist ekraanil ning juhib selle kaudu näiteks arvuti kursorit. Idee tekkis sellest, kui telekast näidati mingit liiklussaadet, kus jälgiti samamoodi inimsilma pimedas sõidu ajal, et kuhu inimene vaatab, mida näeb, mis jääb märkamata. Tahaks seda ideed maailma viia aga selleks on vaja rahastajat ning prototüübi valmistajat. Või äkki saab selle idee üldse näiteks Logitech'ile maha müüa.

kahjuks on selline silma liikumise jälgija juba leiutatud uuesti seda leiutada ei anna küllaga annab kasutus valdkondi juurde nuputada aga see kursori varjant on vist olemas olen midagi sarnast kuskil näinud.

Kasutatakse sellist meetodit juba üsna palju. Googleda eye tracking. Kohe peast tean öelda, et Tobii peaks olema üks juhtivaid ettevõtteid antud vallas. Kursori varianti ise veel näinud ei ole aga olen lugenud erinevaid eye trackingu võimalusi turunduse vallas, seega vaevalt ka kursor mägede taga saab olla.

Rääkida, millisel tasemel on eestlaste arvutioskus võrreldes teiste riikide kodanikega ma öelda ei oska kahjuks. Küll olen ma tähele pannud, kuidas peavad tihti kontoris arvutitega töötavad inimesed vaeva nägema arvutiprobleemidega kuigi nende tööks pole see. Enamasti jääb siin puudu nende oskustest just. Igas korralikus firmas on olemas küll oma IT inimene, aga tema kutsumine ja temal asja lahendamine võtavad ka aega. Parem oleks ju kui töötaja ise saaks lihtsamate asjadega hakkama.

Eelmise aasta viimastel päevadel alustasin ma tegelema kodulehega, mis mul ammu oli mõttes. Portaali mõte on on pakkuda inimstele arvutialaseid õpetusi erinevatel teemadel. Kuna mu veebiprogrameerimise alased teadmised pole eriti head, siis otsustasin kasutada sisuhaldussüsteemi php-nuke. Hetkel nokitsen veel lehe seadistamisega, aga üleval on juba ka esimesed õpetused. Ükski on seda suhteliselt raske teha, et ma hea meelega otsiks endale kaasautoreid, kes tunnevad arvutit ja kellele läheb teiste aitamine korda. Raha ma selle eest ise ei saa ja seda ei saa ma ka pakkuda teistele inimestele, kes oleksid nõus abiks olema, aga sellega tegeledes ma juba praegu olen ise nii mõndagi õppinud. Kui kellegil huvi on siis võib teada anda sellest lehel http://arvutiklass.eu või siinsamas.

kus juures olen kohtunud vanem härrasmees inglise keele filoloog supper kuidas mees toimetas arvutitaga siin minu tutvus rinnkonnas nii kõvasid tegijaid on ainult mõned üksikud, samas jälle mees kes päevast päeva istub arvuti taga ja ei oska pilte tumbneilidena sirvida

Paljud läpakakasutajad on kindlasti puudust tundnud välisest arvutihiirest. Lihtsaim variant on see lähimast supermarketist osta. Mina pole seda siiamaani teinud, sest pean liiga ebamugavaks veel ühe lisavidina kotis kaasas kandmist - raiskab ruumi ja tekitab vajaduse tüütute  lisaliigutuste järele selle kotist välja otsimiseks. Probleem nr 2. Kui paljudel teist on tekkinud mõnikord vajadus kellegi teise arvutist või muult andmekandjalt mingit faili enda arvutisse kopeerida. Vist kõigil. Paljudel on kindlasti tekkinud sarnane vajadus olukorras, kus pole ei arvutit ega mälupulka käepärast. Mis sel juhul teha?

  ...Tõesti tuleb sageli ette olukordi kus pole kaasas ei arvutihiirt ega mäluseadet. Kui tihti aga inimene ilma mobiiltelefonita kodust välja läheb? Peaaegu mitte kunagi. Seega oleksid nii esimene kui ka teine probleem olematud kui mobla oleks kasutatav mõlema funktsiooni täitmiseks. Vaevalt on tehniliselt väga keeruline panna kaameratelefoni objektiiv tööle optilise hiire sensorina. Paar klahvi teisele küljele panna poleks ka vist raske. Telefonile USB pistiku ja USB pesa lisamine peaks ka olema inseneridele algklassimatemaatika valdkonda kuuluv ülesanne. Pistikut oleks vaja telefoni kasutamisel mäluseadmena, pesa on vajalik teiselt andmekandjalt andmete kopeerimiseks. Arvan et seda kassid ostaksid :)

Ei tea, telefon võiks ikka olla telefon ja arvuti - arvuti, kummalgi oma ergonoomika. Arvutihiir on jah omaette asi - olen näinud, et mõned inimesed saavad korpusehiirega päris hästi hakkama - harjumuse asi ilmselt. Ja laptopi mõte ju ongi süles olla, kus seal seda välishiirt veeretada. Kui oled töölaua taga, võta tavaline hiir ja simuleeri desktop arvutit. Aga andmevahetuseks: minu meelest võiks laptopi korpuses olla USB hoidja sarnaselt DVD hoidjaga(ei saanud aru, kas Ahti mõtles sama).